Puuliik
Tavalised palkehituses kasutatavad puuliigid Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd(fotol).
Ehituspalgi varumine
Hoone ehitamiseks materjali varumisel, on soovitav puud langetada talvel, kevadel esimeste suladega koorida ja korralikult virnastada. Virnastamisel on oluline, et materjal oleks vähemalt 50 cm kõrgemal maapinnast ja palkide vahel oleks tuulutusruumi. Palgid kaetakse kergkatusega nii, et virna küljed jääksid avatuks.
Ehituspalgi niiskussisaldus
Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleks võimalusel materjal kuivatada enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Keskmine niiskusesisaldus puidus enne ehitamist võiks olla kuni 22% (mõõdetuna 3 cm sügavuselt).
Ehituspalgi omadused
Puit peab olema võimalikult terve. Mädanikkahjustused ehituspuidus ei ole lubatud.
Sine vähene esinemine ei ole ehituslikust vaatenurgast probleem.
Putukkahjustusi ei tohi ehituspalgis olla, välja arvatud juhul, kui see on taotluslik(näiteks metsakuivast palgist ehitamisel).
Palkidelt peab olema eemaldatud kogu koor.
Elumaja palkide soovituslik keskmine läbimõõt on 25…40 cm. Kõrvalhoonete puhul võib kasutada ka peenemat palki.
Suure ränipuidu osakaaluga (säsi üle 3 cm kõrvalekaldega tsentrist) palke ei ole soovitav kasutada.
Suure keerdkasvuga palgid võivad olla seinas “rahutud”. Kuivamise käigus võivad palgid väänduda ja nii vähendada seina soojapidavust ning konstruktsioonilist tugevust.
Parempoolne keerdkasv ei tohiks olla rohkem kui 1:10, vasakpoolne keerdkasv mitte enam kui 1:20. ( joonis ).
Mida suurema lülipuidu osakaaluga ja tihedamate aastarõngastega on männipalk, seda kvaliteetsem ja vastupidavam ta on( foto, sobivaim on parempoolne palk).
Suure ränipuidu osakaaluga puit on ebakorrapärase struktuuriga ning võib põhjustada palkide nihkumist seinas(foto).
Seinapalgi kuju
Läbi aegade on palkhoonete ehitamisel kasutatud mitmesuguse ristlõikega palke(joonis).