Tänapäevased palkmajad võivad olla väljanägemise ja hubasuse poolest oma ajalooliste eelkäijatega harjumuspäraselt sarnased. Kuid traditsiooniline kest peidab endas igati kaasaegseid ehituslahendusi ja uuendusmeelsust.
Jaanus Erlemanni perekonna side Rõuge lähistel asuva talukohaga ulatub 20nda sajandi algusesse, mil sinna asus elama tema vanaema. Selleks ajaks, kui tekkis võimalus ajahambast puretud hoonet renoveerima asuda oli see aga vammist ja hallitusest sedavõrd kahjustunud, et mõistlikum oli vana elamu lammutada ja selle asemele uus ehitada. Algusest peale oli selge, et uue maja välisilme ja asukoht peavad jääma samaks, teine tingimus oli, et kasutada tuleb võimalikult looduslikke ehitusmaterjale. „Maja asukoht mäe otsas, võrratu vaatega ümberkaudsele loodusele, ei lubanud pähe mõtetki teha järeleandmisi selle orgaanilise kooskõla arvelt ümbritseva keskkonnaga, küll aga kasutasime kõiki võimalusi muuta seal elamine võimalikult mugavaks ja mõistlikult majandatavaks. Näiteks maja otstesse tegime vaate nautimiseks suured aknad ja eluruumiga samal tasapinnal asuva terrassi, küte põhineb maaküttel ning alternatiivina on kasutusel ka puupliit ja lesoga ahi,“ loetleb Erlemann uue ja vana maja ühiseid jooni ja erinevusi.
Kuna perel oli üks majaehitamise kogemus juba olemas ning ehitaja, Hobbiton Home OÜ-ga algusest peale hea klapp, siis suuremaid ootamatusi tööde käigus ette ei tulnud. Küll aga valmistas omalaadse üllatuse palkmaja puhul saavutatud tavapäratu tuulekindlus, mille tõttu ei tahtnud ahi tõmbama hakata. Seepärast soovitab peremees sarnaste majade puhul edaspidi luua küttekolde alla spetsiaalne õhukanal. Rääkides koostööst majaehitajaga ütleb Erlemann, et väga tähtis ongi omavaheline suhtlus, et mõlemad saaksid aru, kuidas võimalikke kitsaskohti lahendada ja tulevikus vältida. Eriti oluline on kliendipoolne tagasiside ehitajale, et ta saaks oma toodet veelgi paremaks muuta, kuivõrd maju ehitatakse kestma ikka mitmeid põlvkondi. Ühe näitena toob ta küsimuse, mille peale ehituse ajal ei tulnudki, aga mis maamajade puhul on vägagi kohane – kuidas saaks juba maja ehitades ennetada, et söögipoolist ja külma eest varju otsivad närilised tülikateks kaasüürilisteks ei tuleks? Et tiivulisi sissetungijaid toast eemal hoida telliti aga aknad juba isikliku kogemuse põhjal koos integreeritud putukavõrkudega.
Tänapäevase palkmajaehituse köögipoolest rääkides oli üllatuseks tehnilise ettevalmistuse tase – kõik detailid olid ehitusplatsile tuues pea peensusteni ette valmistatud, mõõtu lõigatud ja värvitud, seega käis maja püstitamine väga kiiresti ja valutult. „Ehitustööde sujumiseks ja eelarves püsimiseks on tulevaste elanike jaoks tähtis oma soovid ja vajadused põhjalikult läbi mõelda, et teada, mis on just nende jaoks maja juures kõige olulisem ja millises osas ollakse valmis vajadusel ka kompromisse tegema,“ võtab Erlemann kokku soovitused inimestele, kes tahavad endale kodu ehitama hakata. Kindlasti tasub kaasata ka oma ala eksperte. Kuna Erlemannide pere igapäevaelu on seotud hoopis pealinnaga, siis sai majaehitusel silma peal hoidma tellitud ka ehitusjärelevalve. Ehkki tema enda maja puhul järelevalvel ehitajale etteheiteid teha polnud tarviski soovitab ta seda ikka kasutada, kuna targem on probleeme ennetada kui neid pärast lahendada. Kiidusõnu jagub ka kohalikule vallavalitsusele, kes tegutsesid ehitusloa andmisel väga kiiresti ja asjatundlikult, andes pealinna bürokraatiamasinavärgi aeglusega harjunule silmad ette.
Et oma vara halbade kavatsustega inimeste eest hoida lasi Erlemann maja akende ette paigutada kavalalt suletavad puidust luugid, mida tänapäeval harva kohtab ning mis maja fassaadil toredasti pilku püüavad. Pikema äraoleku ajaks saab ka otsaseinte suured aknad tänapäevaste turvakardinatega katta.
Praegu ootab maja, et perekonnal oleks võimalik igapäevane linnaelu seljataha jätta ja kunagi ehk alaliselt sinna kolida. Seni aga lepib uus-vana talu maakodu auväärse tiitliga.