Hobbitoni mehed jutustavad käsitöö palkmajade ehitamisest                    >>>                            >>>                             >>>

Loe lähemalt

Vana palkmaja – rõõm või mure

Vanad hooned on nagu inimesedki – uhked ja väärikad. Nagu igal vanal inimesel on oma lugu siin ilmas jutustada, nii on ka igal vanal majal oma “lugu”, mida jutustavad kulunud puitpõrandad, viltused seinad paljude makulatuuri kihtidega, vajunud uksed jne. Kõikidele meist ei meeldi ja ei peagi meeldima sellised kõverad kulunud kodud, samas mõnedele meeldib. Sellise vana  hoone taastamise juures peab olema palju kannatlikkust, sinna tuleb panna natuke oma hinge ja küll siis hoone väärikalt teenib teid veel.

Ühte asja me osta ei saa – aega. Just aeg ongi hindamatuim väärtus vanade asjade-majade juures.

Meie vanemad hooned on tihti ehitatud palkidest, kuigi linnahoonete puhul on nad kaetud väljast kas laudvoodri või krohviga ja otseselt palksein välja ei paista. Kuna tegemist on loodusliku materjaliga, siis piisava niiskuse ligipääsul on paljude hoonete puitkonstruktsioonid aja jooksul jõudnud seisukorda, kus osade palkide väljavahetus on möödapääsmatu. Enne kui hakata hoonet parandama, on mõistlik koguda võimalikult palju teavet selle tehnilisest teostusest, kahjustustest, ümberehitustest, ajaloost ja luua selge pilt selle tulevasest kasutusest. Alles seejärel saab teha õigeid otsuseid.

Parandustöid on mõistlik teostada enamik kordi alt üles. See tähendab, et alustada vundamendi parandamisest, seejärel kohendada seinad ja vajadusel lõpetada katusega.

 

Materjal

 

Tekib küsimus, kuidas ja millega seda teha. Hea tava ehituses ütleb, et asendatav materjal võiks olla sama, mis oli hoonel algselt. Asendatavaks materjaliks võib kasutada nii nn taaskasutatud puitu (mis on juba mõnes palkhoone seinas kasutusel olnud), kui ka uut puitu. Asendatav puit peaks olema terve (ilma mädanikuta) ja kuiv. Kui niiske materjal satub umbsesse keskkonda (kinnine konstruktsioon), tekib soodne võimalus mädanikseente arenguks ja konstruktsioon võib kiiresti uuesti mädaneda.

 

Tüüpilised kahjustuste kohad ja põhjused on palkmajade puhul:

 

  • alumised palgiread. Siin on tüüpiliseks põhjuseks lagunenud sokkel, olematu vundament, pinnase tõus ümber hoone alumiste palgiridadeni, puuduv hüdroisolatsioonikiht sokli ja alumise palgi vahel.
  • akendealused palgid. Siin on põhjuseks aknalt alla voolava sade- ja kondensatsioonivee nõrgumine aknaalusele palgile. Et seda vältida, tuleb hoolitseda aknalaudade, veeninade jms korrasoleku eest.
  • elektripostid seintel. Mööda posti on niiskus pääsenud seinale ja määndanud seina. Siin oleks kõige õigem elekter tuua majja maakaabliga.
  • kui hoonel on kahjustatud ülemiste kordade palgid ja talad, siis on reeglina põhjuseks olnud leke katuses.
  • seinad on vajunud kõveraks. Põhjuseid võib olla mitmeid. Näiteks kas on hoonele paigaldatud uued aknad ja seinu tugevdavad algsed tenderpostid on akende paigaldamise käigus eemaldatud. Või on eemaldatud mõni hoonet siduv vahesein. Siin aitavad tavaliselt seina jäigastavad sirutuslatid.
  • mõningatel ruumidel (just laudad ja köögid) on palgid kahjustatud seest poolt. Lautades on põhjuseks olnud loomadest eraldunud soojus ja niiskus (tavaliselt on kaasnenud putukkahjustus), samuti loomade nühkimine vastu seina ning sõnniku kokkupuude palkseinaga. Köökides keedeti vanasti tihti suurtes kogustes loomasööta ja puudus piisav ventilatsioon, mille tagajärjel on seinad kahjustatud just putukate poolt.
Puidust, usaldusest ja hingest

Puid on hea võrrelda inimestega. Nii nagu ei leidu kahte täpselt ühesugust inimest, ei leidu ka kahte ühesugust puud. Meil kõigil on oma head ja vead. Ka puiduga ümber käies tuleb arvestada tema iseloomuga ja teatud juhtudel leppida tema jonnakusega. Siin tulevad aga appi ehitaja teadmised ja oskused. Igal alal on oluline, et meister tunneks materjali, millest ta oma kunstiteose meisterdab. Samuti on puiduga – tuleb teada ja austada põhitõdesid ning soovitud tulemus on garanteeritud.

Puiduga tuleb hoolikalt ümber käia. Kui puul on olnud aega kasvada 100 aastat ja inimene lõpetab tema elutee, siis peab meistril olema piisavalt aega ja hoolivust andmaks puule seinas uus elu nii, et seda ei tuleks häbeneda. Käsitööna palkmaja ehitades säilib iga palgi kõverus ja koone, mille ilu saavad hiljem seinas nautida juba teised inimesed aastakümneid.

Lõpetuseks jääb soovida rohkem usaldust ja sinasõprust ühe vana hea ehitusmaterjaliga – puiduga.