Nurgatapp ehk palgi nurgaseotis.
Ajalooliselt kasutati Eestis lühi- ja pikknurkasid. Peenemast ümarpalgist hoonete puhul on levinud nurgaseotis koerakaelatapp. Üle 25 cm läbimõõduga ümarpalkide korral on soovitav kasutada sadultappi, mis laseb palkidel paremini vajuda. Sirgeks tahutud külgedega palkmaja ehitamisel on võimalik kasutada Eesti traditsioonilisi kohalikke tappe: järsknurk, kalasabatapp, kui ka teiste maade tappe, näiteks nn norratappi. Köetavatel hoonetel peavad nurgatappidel olema tuulelukud. Kõik tapid ja muud ühendused peaksid olema isenõrguvad (st. võimaldama sinna sattunud veel ise ära voolata) ning vastupidavad ilmastiku-mõjudele ja putukate sissetungikatseile. Tappide tihedus on soojapidavuse seisukohast väga oluline, seepärast peavad tapid kokku sobima täpselt.
Nurgatapi osad: põsk – tapi juures palgi külgedele sisse raiutud tasapind; kael – see osa palgist, mis jääb pärast tapi raiumist alles; pähik – see osa palgist või prussist, mis jääb tapist väljapoole.