Hobbiton

FraSweEngEst

Tarekesest kaasaegse palkmajani


Triin Ahonen

18.02.2011


Sageli seostub eestlastele palkmajaga standardne ja traditsiooniline elamu. Tänapäeva tehnoloogia abil ja koostöös arhitektiga on aga võimalik luua linnakeskkonda igati sobivaid originaalseid ja samas tervislikku elukeskkonda kindlustavaid palkmaju.

„Tänased tehnilised lahendused annavad palgist ehitamiseks palju rohkem võimalusi kui seda sajandite vanustele rehielamutele pilku heites eeldada võime,“ ütleb masintoodetud palkmajade tootja AS Ritsu müügiinsener Mari Loorman.

Loormani sõnul peljatakse sageli palkmaja ehitamist linnaruumi eeldusel, et sellistele elamutele nähakse detailplaneeringus ette kitsendused, mis tegelikkuses aga enamasti takistuseks ei saa. „Keelatud ei ole mitte palkmaja vaid palkmaja väljaulatuvad ristnurgad, mis on omased igale korralikule maamajale,“ märgib Loorman.

Näiteks sobib Loormani hinnangul linna hästi masintoodetud nelikantpalkidest linnanurgaga palkmaja, mida saab omakorda arhitektuurselt lahendada väga omanäoliselt ja samas ka keskkonda sobivalt.
Minimaalse palkide vajumisvaruga ja tugevat liimpuitmaterjali kandevõimet arvestades saab hoonesse planeerida nii suuri ruume, katusealuseid sopistusi, avaraid õhuruume, terrasse ja rõdusid. Samas tõdeb Loorman, et oma maja projekti valimisel on eestlased keskmiselt pigem praktilise meelega, paigutades avarate ruumidega hoonesse kõik elementaarse ja jättes sageli välja võimalikud väiksemad kõrvalruumid.

Palkmaja tervislikkus

Käsitööna valmivate palkmajade tootja Hobbiton OÜ juhi Andrus Prangli sõnul on tänaseks tekkinud teatud hulk eestlasi, kes soovivad tervislikuma ja energiasäästlikuma elukeskkonna tagamiseks just palkmajas elada.

Energiasäästlikkust seostatakse Eestis viimasel ajal aga vaid passiivmaja mõistega, milleks on kindlale energiasäästu standardile vastavad majad, kus on viidud väliste energiaallikate hulk miinimumini. „Kui passiivmajas keskendutakse näiteks tuulepidavusele jms, siis palkmajas ei saa rääkida „väga heast“ tuulepidavusest või „väga heast“ siseõhu reguleerimise võimalustest - küll aga reguleerub palkmajas õhk loomulikul teel,“ märgib Prangli.

Prangli sõnul liigub kvaliteetselt ehitatud palkmajas CO2 välja ja värske õhk sisse läbi puidupooride, mitte läbi liidete. Passiivmaja puhul on tegemist paljuski tehnoloogiliste lahendustega, kus masinad reguleerivad siseõhku. Palkmajas toimub õhu reguleerimine aga iseeneslikult, mis omakorda tagab värske ja naturaalse siseõhu. Tänu viimasele sobivad palkmajad ideaalselt ka allergiate käes vaevlevatele inimestele.

Samuti on Prangli sõnul võimalik tänapäeval toota ka kaasaegsesse keskkonda sobivat palkmaja. „Kui klient soovib linnakeskkonda kaasaegset maja, siis järgmises faasis leitakse sobiv arhitekt, kes kindlasti ei lähene maja kujundades sellele kui n-ö tarekesele.“

Rääkides aga üldisest linnapildist, on kindlasti oluline roll nii Ritsu kui ka Hobbitoni esindajate sõnul maja asukohal. Eelkõige on siiski sobilik palkmaja rajada linnapiirkondadesse, kuhu see ka sobib. Teisalt on oluline kasutada professionaalse arhitekti kaasabi, sest vastasel juhul ei pruugi maja ümbritsevasse keskkonda kuidagi sobituda.

Tagatud kvaliteetne terviklahendus

Sageli on inimestel Hobbiton OÜ juhi Andrus Prangli sõnul ettekujutus palkmajast kui iseäranis odavast majast. „Tihti lähenetakse viisil, et esmalt soovitakse küsida hinda ning seda vaid palkkarkassile, mis moodustab maja koguhinnast ligikaudu viiendiku. Seejärel valitakse palkmajatootja karkassi hinna põhjal ja arvatakse, et see ongi põhiline majaehituse kulu.“

Tegelikult saab aga mõnusa keskkonnaga maja tootmine alguse heast projektist, milles puitmajatootja koostöös professionaalse arhitektiga määrab sobivad ilmakaared, vaate ning eeskätt maja funktsionaalsuse ehk kliendi vajadused ja soovid.

Prangli märgib, et hoopiski teine temaatika on standardlahenduste müümine, mis toimub pigem odava hinnaklassiga majade puhul ning lisab, et peaaegu kõik Eesti puitmajatootjad pakuvad eripäraseid lahendusi, milles on võimalik teha näiteks kivimajast kallemaid kui ka odavamaid projekte.

Seega on kvaliteetse puitmaja hinda üsna raske määrata ning selle lõplik väärtus võib küündida kallimaks kui kivimaja. Küll aga tagab puitelamu tervislikuma elukeskkonna, mida oma kodu arvel tasub eelistada.



Nõrk siseturu nõudlus

Puitmaju eksportivate ettevõtete müük siseturule on AS Ritsu müügiinseneri Mari Loormani sõnul viimastel aastatel vähenenud ning eestlane on jäänud „äraootavale“ seisukohale. „Kui heal järjel olevates riikides on nõudlus puidust elumajade vastu järjest kasvanud, siis eestlaste seas võib prognoosida elamusse investeerijate kasvu taas kevadel,“ märgib Loorman tuginedes Ritsu broneeringutele ja lisab, et enamasti tellitaksegi just elamuid.

Probleemiks konkreetselt palkmajade ehitamisel siinsel turul võib pidada aga osade omavalitsuste poolt karmistatud tingimusi ja tõika, et puitu peetakse lihtsaks naturaalseks materjaliks, mille kasutusvõimaluste mitmekesisus on mõnevõrra väiksemat tähelepanu pälvinud.

„Vahel reguleeritakse omavalitsuse poolt ainult katusekalde ja paari muu teguriga ehitus ära ning seatakse tingimus, et palkmaja ehitada ei tohi,“ kommenteerib Hobbiton OÜ juht Andrus Prangli, kelle hinnangul tuleks tervislike eluviiside eesmärgil lähitulevikus rohkem riigi- ja konkreetselt omavalitsuste tasandil just puitmajade ehitust propageerida.



    Tootmine: Võru mnt.14, 64505 Räpina T/F: ( 372) 7979340 Müük: Tartu Mnt.84A-151, 10112 Tallinn T: ( 372) 6003015 F: ( 372) 6014758