Hobbiton

Maja vajab väärtpuitu


Andres Uus

27.08.2008

Tavalised palkehituses kasutatavad puuliigid Eestis on kuusk ja mänd, harvem leiavad kasutamist haab, tamm ja lehis



Ajalooliselt on hoonepalgina kasutatud rohkem mändi, kuna seda leidub Eesti aladel rohkem. Ehitaja seisukohast vaadatuna on mändi kergem töödelda (kuusel on kõvad oksad) ja mänd ei ole kuivades nii rahutu kui kuusk (kuusest seina pannakse salapulki tihedamalt kui männist tehtud seinale). Samuti kipub kuusepalk kuivades rohkem lõhenema. Samas ei karda kuusk sinetust.


Majapuud tasub võtta enda metsast

Samal ajal männi maltspuidus olevad koobaspoorid aga jäävad kuivades avatuks. Siit ka seletus, miks näiteks sobib kuuselaud välisvoodriks paremini kui männilaud. Kuuselaud kuivab pärast sadu kiiremini ja seega mädaneb aeglasemalt.


Võib öelda, et kui teil on oma kuusemets, siis tehke hoone kuusest, kui männimets, siis männist. Puuliigist olulisem on õige puu valik.



Kui puu on langetatud talvel, siis sine probleem tekib nendel palkidel tavaliselt alles juuni alguses (selleks ajaks peaksid palgid olema kooritud ja ladustatud). Kui aga palk on langetatud suvel, siis männi puhul tekib sine oht juba paari päeva möödudes.


Mootorsaega etem kui langetustraktoriga

Tänapäeval langetatakse enamik metsi moodsate masinatega, mis aga kahjuks vigastavad etteande rullikutega tugevalt puidu pinda ja vigastatud pinna kaudu levivad kõige kiiremini sinetusseened. Lisaks sellele tuleb palki hiljem oluliselt rohkem koorida, et puidu pind jääks seinas ilus ja ilmastikukindlam. Nii et, kui võimalik, tasub puud langetada palkmaja tarvis palgid mootorsaega.

Kui palgid on metsast koju toodud, on järgmine kevadine töö nende koorimine. Kui palke mitte koorida, on jällegi sineseened ja putukad kaunis kiiresti kohal, samuti algab koorituna puu kuivamine. Kooritud palgid tuleb ladustada. Palgid kaetakse kergkatusega nii, et virna küljed jääksid avatuks. Virnastamisel on oluline, et materjal oleks vähemalt poole meetri kõrgusel maapinnast ja palkide vahel oleks tuulutusruumi.

Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleks võimalusel materjal kuivatada enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Looduslikult kuivab palk läbimõõdust olenevalt 2-4 aastat. Palkide kuivamisega kaasneb ka palkide mahuline kahanemine. Aga palkide kuivatamisest palkmaja tarvis lähemalt juba mõnes järgnevas artiklis.


Ajaloost tuntud tõed majapalgi hankimiseks

- Paremad puud leiab metsamassiivi põhja- ja idaosast.
- Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, suurte mädanenud oksteta, tiheda süüga lülipuu. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvama hoone saab. Kõlbmatud on noored, lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed ja vastuvõtlikud sinele.
- Ehituseks parima männi leiab kuivalt nõmmelt, kuuskedest on parimad aeglase kasvuga sooservadel kasvanud puud.
- Vana kombe kohaselt kardeti seina panna tulioksaga puud - see võis põhjustada tulekahju. Tulioks on kasvus allajäänud või surnud teine latv, mis on puidus teravnurga all, tihti väga vaigune.
- Puu tuleks raiuda südatalvel ehk kui puu on surnud.
- Üks viis hea männi ehituspuu saamiseks on kasvava puu tüve alumise osa osaline koorimine langetamisele eelneval kevadel. Selle tulemusel hakkab puu eritama vaike, maltspuit küllastub vaiguga ja muutub tänu sellele vastupidavamaks. Mõnel pool on veel säilinud nõukogude ajal võetud vaigutusega puid, mille efekt on sama, ka need on väga head palkmaja ehituspuud.

    Saada!

    Postita oma küsimus:

    Tootmine: Võru mnt.14, 64505 Räpina T/F: ( 372) 7979340 Müük: Tartu Mnt.84A-151, 10112 Tallinn T: ( 372) 6003015 F: ( 372) 6014758