Hobbiton

FraSweEngEst

Palkmaja omanik Hannes Tamjärv: „Hea ehitaja teeb rohkem, kui küsida oskad“



Triin Ahonen
Eesti puitmajaklastri arendustöötaja

07.04.2011


Laiemas avalikkuses Hansapanga ja Rocca al Mare kooli asutajana tuntud ettevõtja Hannes Tamjärv naudib juba kaheksandat aastat käsitööna valmistatud palgist suvekodu ning usub, et tänu heale ehitajale sai ta enam, kui loota oskas.

Millest Teil tekkis idee endale ehitada puidust maja ning miks otsustasite just käsitöö palkmaja kasuks?

Algselt plaanisime maja Hiiumaale ning sellest piirkonnast tulenevalt puitmaja idee tekkis. Käsitöö palkmaja kasuks langes otsus, sest sel on väljanägemisel oluline eelis – jämedad ja tahutud palgid.
Suuremaks palkmaja austajaks sain ma aga alles maja ehitamise käigus ning hiljem juba ka majakasutajana.

Kas kasutate palkmaja püsiva elukohana või pigem suvekoduna?

Suvekoduna, kuid sellest hoolimata on maja peaaegu hooldusvaba – ventilatsiooni ei ole vaja sisse/välja lülitada. Viimast võib ühtlasi pidada ka maja tohutuks eeliseks, sest suvel ei ole selles majas kunagi palav ning maja hingab ilma igasuguse sundventilatsioonita.

Kuidas leidsite enda jaoks sobiva palkmaja tootja ning mis oli ideede valikul peamiseks infoallikaks?

Kahjuks ma täpselt ei mäleta, kuid ilmselt kuulsin kellegi soovitust Hobbiton OÜ osas. Usun, et inimeselt inimesele soovitus ongi meie väikses ühiskonnas kõige kindlam teavitamise viis.

Palun kirjeldage oma maja ehitamise protsessi algusest lõpuni. Millistesse faasidesse te ehituse jaotaksite ning mis oleksid nendes faasides kõige olulisemad tegevused?

Põhiline, miks ma oma majatootjaga rahul olen, on tõsiasi, et maja ehitusel oligi vaid kaks faasi. Esimeses ma tellisin maja ning teises läksin seda vastu võtma. Minule on just see väga oluline, et tootja on professionaalne ja mul ei ole tegelikkuses vaja teada nendest faasidest. Mõistagi ma aiman, et maja ehitati valmis kusagil Põlvamaal katuse all. Ehituse lõppfaasis andis sisearhitekt Pille Lausmäe nõu üksikute ja vajalike detailide osas.

Kuuldavasti on Teie palkmajal ka väga huvitav arhitektuurne lahendus. Palun kirjeldage seda ning märkige, kes on selle autoriks ja teostajaks?

Maja arhitekt on Heli Ernesaks, keda oskas soovitada majatootja Hobbiton OÜ. Olen Põhjamaades näinud mitmeid palkmaju, milles paistab välja, et arhitekt pole varem palgiga kokku puutunud, palkmajade alal kvalifitseerunud – selles osas oli meie koostöö arhitektiga ideaalne ning see on väga oluline, et arhitekt ei töötaks palkmajaga esimest korda. Heli nägi ette mitmeid palkmaja vajumisest tulenevaid aspekte jpm. Lõppkokkuvõttes ei ole kindlasti tegu päris traditsioonilise palkmajaga ning selles on piisavalt ka tehnoloogilist keerukust, mida ma alles nüüd hiljem kasutajana tajun.

Majal on kolm ilusat tahutud palgist külge ning üks kahekorruseline külg puhtast klaasist vaatega mere poole.

Seega on tootja panus maja ehitusse ning hea koostöö tootjaga väga oluline?

Absoluutselt. Mulle meeldib, kui minu soove suudetakse professionaalselt teostada. Samas hakkas järjest enam ehitusdetaile selguma alles siis, kui palgid olid juba majaks kokku laetud. Siinkohal võib silmas pidada näiteks sisearhitektuuriga seonduvat.

Kas on ka midagi, millele soovitaksite tulevasel majaomanikul omast kogemusest just palkmaja tootmis- ja ehitusprotsessi juures iseäranis tähelepanu pöörata?

Oluline on ikka see, kellelt maja ostma minnakse. Tuleb hoolega järele uurida, kas vastava tootja maja palgid on jäänud otse näiteks pärast kaheaastast vajumist. Tähelepanu pöörata detailidele nagu näiteks: kas akna ümbrus on tihe või kas uksed ikka liiguvad hästi vms. Minu hinnangul on palkmaja rajamise tehnoloogia võrreldes igapäevase ehitusega niivõrd teistsugune, mistõttu on majatootjate kvaliteetse ehituse jälgimine kindlasti üks peamisi tegevusi enne palkmaja ostu.

Nüüd, kus Teil on palkmaja valmis ning juba mitmendat aastat kasutuses – kuidas olete jäänud rahule kogu projekti ja väljatöötatud lahendustega? Kas oleksite soovinud midagi teisiti teha?

Muidugi olen rahul. See ei puutu nüüd puidutehnoloogiasse aga kui ma oleksin suutnud ette näha, et mu pere nii kiiresti kasvama hakkab ja maja väikseks jääb, oleksin selle kindlasti suuremana planeerinud. Majas on täna vaid üks magamistuba aga mul oleks ligi nelja tuba vaja. Hakkangi nüüd mõtlema, kuidas seda isiklikku probleemi lahendada.

Aga kas majas funktsionaalselt on kõik paigas ja toimib nii nagu te soovisite?

Absoluutselt. Siinkohal pean mõistlikuks taas ehitaja valikut rõhutada – hea ehitaja teeb rohkem kui sa küsida oskad. Majas on mitmeid tegureid, mida mina ei osanud algselt tellida, kuid kogenud ehitaja oskas valmistada. Selle maja peamised tegijad on ikka arhitekt ja ehitaja omavahel, mina andsin vaid ruumiprogrammi ehk nimetasin toad, mida mul vaja on.

Kas olete kuulnud ka mingisuguseid n-ö „müüte,“ mis ka teid maja tüübi valikul mõjutasid, kuid mille puhul olete praeguseks jõudnud arusaamale, et need ei pea paika?

Näiteks, et palkmaja ei pea tuult – aga see on juba ammu ümber lükatud väide. Põhiliselt sõltub kõik taas ehitaja kvaliteedist ja tänapäeval näiteks ka aknatehnoloogiast vms. Kokkuvõtlikult, kui palkmaja teevad korralikud tegijad, siis ei ole ka vaja karta tehnoloogiast tulenevaid puudusi.

Millised on palkmaja eelised Teie jaoks võrreldes näiteks kivimajaga?

Siinkohal on mul heaks näiteks ka isiklik kivimaja koos ventilatsiooni ja õhuakendega, kus ma tunnen end väga hästi. Samas tunnen ma end hästi ka palkmajas ilma igasuguse sundventilatsioonita. Seega võib üheks eeliseks pidada teatud mõttes energiasäästmist. Tegelikult ma aga ei näe enda isikliku elamuna vaid palkmaja. Palkmaja on hea ja sobib mulle väga hästi, aga samas mulle sobivad ka teiste tehnoloogiatega majad.

Mis on Teie jaoks suurimaks väärtuseks, mida hea koostöö juures maja tootva ettevõttega peate vajalikuks rõhutada?

Esiteks kindlasti ikka see, et ta oleks kogenud professionaal oma alal. Teisalt on oluline, kui inimene teeb endale kodu, et tal tekiks hea kontakt selle ehitajatega. Kogu protsess peab olema kuidagi meeldiv ning seda tuleb enne kui ehitajaga käed lüüa isiklikult tajuda.

Kas Teie kogemuse baasil leiab kinnitust palkmajade tootjate poolt sageli toodav väide: „Palkmajas on hea elada?“

Absoluutselt! Ma täpsustan, et kinnitust leiab väide: „Selles maailmas on hea elada“ ja palkmaja absoluutselt ei sega seda. „Hea elamise“ tunne peab inimeses endas sees olema, siis oskab ta ka palkmajas elamist hinnata.

Hannes Tamjärve käsitööna valmistatud palkmaja valmis 2003. aasta detsembris. Maja tootmine toimus kahe kuu jooksul kevadperioodil märts-aprill ning püstitamine krundile algas 2003. aasta maikuus. Tegemist on keskmise käsitöö palkmaja ehituseks kuluva ajaga ehk ligikaudu 6-9 kuuga. Esmalt rajati vundament, seejärel lisati palkseinad, katusekonstruktsioonid, aknad-uksed ning katus. Hiljem teostati pottsepatööd, sise-puusepatööd, paralleelselt ka elektri- ja torutööd ning värvimistööd.



    Aadress: Võru mnt.14, 64505 Räpina T: (372)5050516F: ( 372) 7979340